9 soovitust, et muuta toitumine hambasõbralikuks


Ilmselt on kõik kuulnud seda, et palju kommi ei tohi süüa, muidu lähevad hambad katki. Kas seda ütlevad lihtsalt vanemad, kes ei taha lastele kommi osta või on sellel ka mingi tõepõhi all? Antud postituses selgitame, miks liigne magusasöömine hammastele halvasti mõjub ja kuidas toitumise kaudu hambaaukude teket vähendada.


Hambaaugud ehk kaaries on maailmas levinuim krooniline haigus, millel on palju tekkepõhjuseid: toitumisharjumused, suus elavad bakterid, suuhügieen, hambakudede struktuur ja maht, sülje hulk ja koostis jm. Nendest põhjustest on kõige lihtsam mõjutada toitumist ja suuhügieeni, nende kahe muutmisel kujuneb ümber ka suuõõnes elavate bakterite liigiline koosseis.


1. Tarbida vähem lisatud suhkruid

  • Nii nagu meie saame suhkrust kiiresti ja palju energiat, saavad ka meie suus elavad bakterid. Osad mikroobiliigid toodavad elutegevuse käigus happelisi jääkaineid, mis tekitavad hammastele happerünnaku. Happelise keskkonna toimel hambaemail pehmeneb ja hakkab lahustuma. Hammastele kõige kahjulikumad on sellised suhkrud, mis on bakterite jaoks lihtsalt kättesaadavad- nendeks on toidule lisatud suhkrud (nt. sahharoos), mesi, siirupid (nt. glükoosi- ja fruktoosisiirup), puuvilja- ja marjamahlades sisalduvad suhkrud. Kui bakteritele toitu mitte anda, ei saa nad ka tekitada happeid ja hambaid kahjustada. Jälgi oma tarbitava toidu suhkrusisaldust- kõrge suhkrusisaldus on toitude puhul üle 22,5 g 100 g kohta ning jookidel üle 11,25 g 100 ml kohta. Mida madalam on toidu suhkrusisaldus, seda vähem on mikroobidel võimalust happeid toota. Eelista toite ja vahepalasid, millele ei ole suhkrut lisatud- näiteks puu- ja juurviljad, maitsestamata jogurt, pähklid, juust.


2. Vähendada näksimist toidukordade vahel

  • Söömise ajal tekib suus kiire ja järsk pH taseme langus- suukeskkond muutub happeliseks. Kui pH langeb piisavalt madalale, hakkab happerünnaku tagajärjel hamba pinnast mineraale välja tulema. Hamba pind hakkab lahustuma ning muutub pehmemaks. Seda nimetatakse demineralisatsiooniks. Pärast söömise lõppu hakkab tänu sülje toimele pH uuesti tõusma ning happelisest keskkonnast saab neutraalne. Mineraalid, mis enne hamba küljest “lahti” tulid, ladestuvad nüüd tagasi- see on remineralisatsioon. Päeva jooksul esineb selliseid suuõõne pH kõikumisi mitmeid. Oluline on, et jääks piisavalt pikk aeg remineralisatsiooni jaoks. Kui iga natukese aja tagant midagi süüa ja tekitada uus happerünnak, ei jõua mineraalid hambasse tagasi ladestuda ning hakkabki arenema hambaauk. Aeg toidukordade vahel peab olema vähemalt 3 tundi. Selle ajaga jõuavad hambad happerünnakust taastuda. Siin tuleb meeles pidada, et hammaste ja mikroobide jaoks võrdub toidukorraga ka üks küpsis, lonks õunamahla või suhkruga kohvi, üks amps banaani vms.


3. Janu korral joogiks puhas vesi

  • Ka magusate jookide joomine annab mikroobidele suhkruid, millest toota happeid. Toidukordade vahel tuleb juua ainult puhast, maitsestamata vett. Mahlad, limonaadid, smuutid, morss, keefir, maitsega vesi, spordijoogid tekitavad kõik suus happerünnaku. Neid jooke võib tarbida toidukorra ajal. Samu