Hambakivi
Mis on hambakivi?
Hambakivi on kõva katlakivitaoline ladestus hammastel, mis võib esineda nii igemete peal hamba pinnal või igemete all hambajuure küljes. Samuti võib hambakivi tekkida suust eemaldatavatele proteesidele või ortodontilistele plaatidele.
Kuidas ja miks see tekib?
Hambakivi tekib siis, kui hammaste pinnale jääb puhastamata hambakatt. Meie sülg sisaldab hammaste kaitsmiseks palju mineraale (peamiselt kaltsium ja fosfaadid). Ajapikku need mineraalid ladestuvad hambakatu sisse ning muudavad selle järjest tugevamaks – katust saab hambakivi.
Kivi tekkimisel võib vaadelda kolme etappi: pelliikli teke, biofilmi teke ja mineralisatsioon.
Pelliikel on õhuke kilejas kiht, mis katab alati hambapinda ja täidab hamba mikroskoopilised ebatasasused. Pelliikel koosneb süljest pärit valkudest ja tekib hammastele mõne minuti jooksul pärast hammaste puhastamist. Selle ülesandeks on kaitsta hambaemaili mikroobide poolt tekitatud hapete eest, kuid samas on see ka heaks kinnituseks suus elavatele mikroorganismidele.
Mõni tund pärast hambapesu hakkab moodustuma biofilm – mikroobide kiht hamba pinnal, mis aja jooksul mikroobide paljunemise tõttu muutub mitmekihiliseks ja pakseneb.
24-72 tunni jooksul hakkab tekkinud biofilm sülje toimel mineraliseeruma.
Pehme katu mineraliseerumine tugevaks hambakiviks võtab aega 10-20 päeva, selle kiirust mõjutavad peamiselt sülje kogus ja koostis, vähesel määral ka toitumine. Samuti mõjutab kivi tekkimise kiirust hamba pinna karedus – hammast katva emaili ja tsemendi mikroskoopilistele ebatasasustele ja defektidele on biofilmil parem kinnituda.
Asukoha järgi saab eristada igemepealset ja -alust hambakivi.
Igemepealne hambakivi on suus hästi nähtav, sest asub hamba peal ning ige ei varja seda. Hambakivi on valge, kollaka või halli värvusega, kuid tubakas, tee ja kohv võivad muuta selle ka pruunikaks. Kivi võib tekkida ka keraamilistele kroonidele, implantaatide pinnale ja erinevatele proteesidele, aga ka keeleneedi külge.
Kõige tüüpilisemad kohad igemepealse hambakivi tekkeks on alumiste lõikehammaste sisemised pinnad ja ülemiste purihammaste põsepoolsed pinnad (foto 1). Need on kohad, kuhu avanevad suurte süljenäärmete juhad ning nendele hamba pindadele tuleb pidevalt värsket mineraaliderikast sülge peale. Selle tõttu tekib nendele hammastele kivi kõige kiiremini. Samuti tekib hambakivi kiiremini hammastele, mis ei osale mälumisfunktsioonis – täielikult lõikumata hambad (nt. tarkusehambad) või hambad, millel puudub vastashammas. Sellistel hammastel ei toimu mälumise ajal mehaanilist puhastust ning hambakatt ja -kivi ladestuvad sinna kiiremini.
Kivi on rohkem ka raskesti puhastatavate hammaste peal – tagumised hambad, ruumipuuduse tõttu kuhjunud hambad, ortodontiliste aparaatidega hambad (foto 2).
